Goldenes Estonia

Front side Tallinna Raekoda Goldenes EstoniaBack side of Tallinna Raekoda Goldenes Estonia
Front side Tallinna Raekoda Goldenes EstoniaBack side of Tallinna Raekoda Goldenes Estonia
ADDRESS:
Tallinn
Raekoja plats 1, 10114 Tallinn, Estonia

Tallinna Raekoda

Tallinna Raekoda
Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias. Kultuurimälestis nr 1199. Kunagise turuväljaku lõunaküljel paiknev hoone on 36,8 meetrit pikk, laius läänes on 14,5 ja idas 15,2 meetrit. Hoone on kahekorruseline ja avara keldrikorrusega. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit.

Tallinna raekoja hoone asub Raekoja platsil. Raekoja juurde suunduvad Kullassepa tänav, Dunkri tänav ja Vanaturu kael. Raekoja taga asub üks Tallinna lühemaid tänavaid Raekoja tänav.

Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna all-linna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani, aga raekoda on endiselt linnavalitsuse esindushoone. Raekoda võtab külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja muuseumina, kus saab tutvuda raekoja sajanditepikkuse arhitektuurilise ja ajaloolise väärtusega[4]. Tallinna vanalinna koosseisus kuulub Tallinna raekoda alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja[5]. 2004. aastal tähistati Tallinna raekoja 600. sünnipäeva.

Esimest korda mainiti suure koosolekuruumiga Tallinna raekoda kinnisvararaamatus 1322. aastal consistoriumina, millel oli tolle aja kohta lausa hiiglaslik kaubaladu (cellarium civitatis). Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku 7 akent keldris ja esimesel korrusel. 1364 on seda nimetatud mängumajaks (teatrum), 1372 raekojaks (rathus).

Raekojast juhiti kogu linna poliitilist ja majanduslikku, osalt isegi seltskondlikku tegevust. Raekoda oli sageli kohtuhooneks ja kaupade tutvustamise kohaks; mõnikord kasutati seda isegi teatriruumina, nagu eelpool mainitud sõnast "teatrum" järeldada võib. Seetõttu oli väga oluline, et raekoda asuks linna südames ja näeks välja esinduslik.

Raekoda püstitati tolleaegse turuplatsi juurde. Osa esimese raekoja müüridest on säilinud tänapäevase raekoja idaosas. 1370. aastatel sai ta ümberehituse tulemusel tänapäevase pikkuse. 1374. aastal laudkatusega kaetud hoone oli arvatavasti ühekorruseline keldriga kiviehitis, mille pööningut kasutati laoruumina. Selle pika ja kitsa hoone põhjafassaad on nüüdse kaaristu tagasein, kus veel praegugi võib näha tolleaegseid lihtsa raidraamistusega aknaid.

2005. aastal sai Tallinna raekoda Euroopa Liidu Kultuuripärandi auhinna, Europa Nostra medali, mis on Euroopas kõrge tunnustus. 27. juunil 2006 andis vastava aukirja Tallinna raekoja direktorile Elvira Liiver Holmströmile üle Hispaania kuninganna Sofia Madridis üleeuroopalisel tseremoonial. Selle medali andsid 15. septembril 2006 Tallinna raekojas toimunud tseremoonial Tallinna linnapeale ja raekojale üle Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja Europa Nostra nõukogu liige Thomas Willoch


Response time: 0.068809986114502