Goldenes Estonia

Front side Otepää  Goldenes EstoniaBack side of Otepää  Goldenes Estonia
Front side Otepää  Goldenes EstoniaBack side of Otepää  Goldenes Estonia
ADDRESS:
Otepää 
Vallavalitsus
Lipuväljak 13, Otepää 67405
Tel. 766 4800; 515 7139
E-post: vald@otepaa.ee
https://www.otepaa.ee/

Otepää

Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on vallasisene linn Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus. See on rahvusvaheliselt tuntud talispordilinn ja turismikeskus. Otepää on ka Eesti talvepealinn. Otepää paikneb Eesti linnadest kõige kõrgemal, kuni 152 meetrit merepinnast.

Otepää jaguneb kaheks: vanem, juba 20. sajandi alguses aleviks kujunenud põhjaosa, ning Pühajärve lähedal asuv lõunaosa – Otepää aedlinn.

Linnas asub Otepää kirik (ja selle juures Vabadussõjas langenute mälestussammas) ning energiasammas. Seal töötavad Otepää Gümnaasium, Otepää Teater ja Otepää Talispordimuuseum. Idaküljel on linnamägi, kus asuvad Otepää linnuse varemed 13. sajandist.

Tehvandi staadion
Otepää on väga tuntud talispordi- ja suusalinn.

Esimene murdmaasuusatamise maailmakarikavõistluste etapp korraldati Otepääl 1999. aastal ning võistlused toimusid järjepidevalt ka aastatel 2003–2012. Toimunud on see 14 korda ning viimati aastal 2017.

2011. aastal peeti Tehvandi spordikeskuses juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. See oli läbi aegade suurim Eestis peetud tippspordisündmus. Osales 700 sportlast 38 riigist.

Tehvandi staadioni hoones asub Eesti Spordimuuseumi filiaal Otepää talispordimuuseum, mille eelkäija oli Otepää Suusamuuseum.

Otepääl asub Tartu maratoni start.

Alates 2000. aastast toimub Otepää rattamaraton.
Tehvandi staadion
Otepää on väga tuntud talispordi- ja suusalinn.

Esimene murdmaasuusatamise maailmakarikavõistluste etapp korraldati Otepääl 1999. aastal ning võistlused toimusid järjepidevalt ka aastatel 2003–2012. Toimunud on see 14 korda ning viimati aastal 2017.

2011. aastal peeti Tehvandi spordikeskuses juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. See oli läbi aegade suurim Eestis peetud tippspordisündmus. Osales 700 sportlast 38 riigist.

Tehvandi staadioni hoones asub Eesti Spordimuuseumi filiaal Otepää talispordimuuseum, mille eelkäija oli Otepää Suusamuuseum.

Otepääl asub Tartu maratoni start.

Alates 2000. aastast toimub Otepää rattamaraton.

Muinasajal asus Otepää linnamäel asunud Ugandi eestlaste ning hiljem keskajal Tartu piiskopi ja tema vasallide Otepää linnus. Otepää nimi sealsete kohalike arvates lõuna-eesti murdest oti pea ehk karu pea. Võimalik, et linnusekoha kahekordse nõlvaga mägi andis selleks ainest.) Hiljem oli Otepää Otepää kihelkonna keskus, Liivimaa kubermangu Tartu kreisis.

20. septembril 1876 korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts kirikumõisas esimese Eesti põllumajandusnäituse.

4. juunil 1884 õnnistati Otepää kirikla saalis sisse esimene Eesti lipp. Seetõttu on kiriku juures Eesti lipu tuba ja Eesti lipu õnnistamise mälestustahvel. Kiriku lähedal asub ka Jakob Hurda mälestussammas.

13. oktoobril 1919 asutas siseminister Nuustaku alevi.

"Vanade eestlaste ajaloo järele asunud vanasti praeguse Nuustaku alevi kohal eesti linn "Otepää". Kui saksa raudrüütlid eestlased äravõitsid purustati ära ka Otepää linn, ja pärast poole kasvanud sinna kohale pähklimets. Vanakirjade järele elanud seal siis keegi Nuustaku Rein, kes, kui pähklid valmis saanud iga aasta ühel teatud päeval kõik ümbruskonna teomehed kokku käsutanud pähklate kogumiseks, mis siis mõisa viidi. Sellest pähkli päevast tulnud saksakeelne nimetus Nusstag, millest Vene ajal Nustago saanud.

Et aga Nustago, mida eestlased Nuustakuks kutsuvad, muistset kurba orja aega meeletuletab, kuna aga "Otepää" selle vastu endist kuldset minevikku mälestab, otsustas Nuustaku alevivolikogu omal koosolekul 13 augustil s. a. [1922] Nuustaku alevi nimetust ümber muuta "Otepää" aleviks, silmas pidades, et seal, alevi kiire edenemise tõttu, edespidi jälle "Otepää linn" saab asuma."

4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks.
10. juunil 1928 avati Otepää Vabadussõja mälestussammas. 1. aprillist 1936 sai Otepää alev linnaks.

22. juulil 1941 anti Otepääl välja niinimetatud Otepää postmargid. 1944. aasta augustis hävis lahingutes suur osa Otepääst.

Aastatel 1950–1959 oli Otepää Otepää rajooni keskus.

1999. aastal liitusid Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks. 4. juunil 2004 tähistati kiriku juures lipu pühitsemise 120. aastapäeva.
Response time: 0.075315952301025