Goldenes Estonia

Adres:
Pärnu 
Uus tn. 4, Pärnu
Tel: +372 4473 000
info@visitparnu.com
www.visitparnu.com

Pärnu

Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul. See on osa samanimelisest haldusüksusest ja samanimelise maakonna halduskeskus. 1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn, mille pindalaks on 858,07 km²

Oma ligi 40 000 elanikuga on see Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sealhulgas 20% on parkide ja haljasalade all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm kaitseala.

Pärnu on riigi edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Majanduses on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine tööstus. Pärnu lennujaamal on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. Pärnu ja Sauga jõgi on linna piires laevatatavad, nende suudmeis paiknev Pärnu sadam teenindab kauba-, kala- ja turismilaevu.

1930. aastatel muutus Pärnu tähtsaks Läänemere-äärseks kuurortlinnaks ja on tänaseni Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu suvekuudel Eesti suvepealinna tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal suurim veekeskus Baltimaades. 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad.

Alamjooksul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala pinnamoe ja pinnakatte määravad asukoht (Pärnu madalikul), meresetted ning vanad rannavallid ja luited.

Pärnu linna asutamise aastaks loetakse 1251. aastat. Keskajal oli Pärnu Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. 17. sajandi lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed Madalmaadega. 18. sajandil rekonstrueeriti sadam, sajandi lõpul ületas Pärnu sadam Tallinna sadama ekspordi. 19. sajandi lõpul rajati raudteeühendus Valga kaudu Riiaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus Euroopa suurim tselluloosivabrik Waldhof. 23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatri rõdult[6] välja Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Okupatsiooni ajal nn Nõukogude Eestis oli Pärnu samanimelise rajooni keskus, lühikest aega (1952–1953) ka Pärnu oblasti keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse Baltikumi suurim kalakonservikombinaat. 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992).

Pärnusse on ehitatud Eesti arhitektuuri silmapaistvaid ehitisi: juugendstiilis (Endla teater ja seltsimaja, 1911), funktsionalistlikke ehitisi (Pärnu Rannahotell, 1937), ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkuse terrassmaja Kuldse Kodu Pärnu KEK-i kompleksis, 1970. aastad). 2003. aastal avati suuremad ühiskondlikud hooned – keskraamatukogu ja kontserdimaja.

Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus ülikool. Tänapäeval on Pärnus Tartu Ülikooli kolledž ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka merekool (1945–1990). Pärnu on kuulus festivalide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus Finni klassi jahtide maailmameistrivõistlused.
Response time: 0.078532934188843